SISSEJUHATUS
Portaal
ehk katedraali sissekäik, ukse avaus. Portaali all tuntakse ka lihtsalt ehitise
sissekäiku, väravat või tugevdust, aga eelkõige kasutatakse seda nimetust
tähtsate ehitiste peasissekäike kirjeldades.
Käesolevas
töös käsitleme erinevaid näited läbi ajastuste nagu varakristlik kunst,
bütsants, merovingide ja karolingide ajastu, romaani ning gooti.
VARAKRISTLIK KUNST
... all mõistetakse neid kunstiloomingu avaldusi
Rooma riigi aladel u I aastatuhande esmesel poole pKr, mille kandjad olid
kristlased ja mille lähtekoht oli uus usuline maailmavaade.
Portaalid tulid Rooma antiigist, kus lihtsas vormis olid nad juba kasutatud ka näiteks Colousseumis. Allpool toodud pildil näide Colouseumil kasutatud kaartest ja nende ümber olevast lihtsakujulisest kaarega portaalist, kui seda nii võib nimetada.
Portaalid tulid Rooma antiigist, kus lihtsas vormis olid nad juba kasutatud ka näiteks Colousseumis. Allpool toodud pildil näide Colouseumil kasutatud kaartest ja nende ümber olevast lihtsakujulisest kaarega portaalist, kui seda nii võib nimetada.
Colousseumi kaared. http://www.the-colosseum.net/architecture/descriptio_en.htm.
Järgnevalt veel varakristiliku
arhitektuuri näited,
kus kasutusel lihtsakoelised portaalid:
BÜTSANTS
Pealinna järgi nimetatkse kogu Ida-Rooma riiki Bütsantsiks, mis on tegelikult Kreeka nimest tulenev. Bütsantsi kunst arendab kristlikus vaimus edasi hilisantiikse-hellenistliku kunsti traditsioone. Bütsantsi ehituskunst kujuneb selgjooneliselt välja alles 6. Sajandil. Bütsantsi kuulsaim ehitusmälestis on Hagia Sophia kirik. Kiriku kuppelbasiilika on suurejoonelisim ja täiuslikem näide.
Pealinna järgi nimetatkse kogu Ida-Rooma riiki Bütsantsiks, mis on tegelikult Kreeka nimest tulenev. Bütsantsi kunst arendab kristlikus vaimus edasi hilisantiikse-hellenistliku kunsti traditsioone. Bütsantsi ehituskunst kujuneb selgjooneliselt välja alles 6. Sajandil. Bütsantsi kuulsaim ehitusmälestis on Hagia Sophia kirik. Kiriku kuppelbasiilika on suurejoonelisim ja täiuslikem näide.
Hagia Sophia kiriku läbilõige Istanbulis. Uste ja akende kohal näha lihtsad ümarkaartega portaalid. / Wilhelm Lübke / Max Semrau: Grundriß
der Kunstgeschichte. 14. Auflage. Paul Neff Verlag, Esslingen, 1908;
Samuti Suurepärane Bütsansti aja arhitektuuri näide on 6. sajandist pärit kirik Itaalias - Ravenna Basilica di San Vitale. Kirik on suures osas säilinud algses kujus. Pildil kiriku lõunakülg ja peaportaali sissekäik.
Basilica di San Vitale Itaalias. http://www.european-traveler.com/italy/see-the-basilica-of-san-vitale-in-ravenna/
Hoogne ja
jõuline areng algab Bütsantsi kunstielus rahutute aegade möödudes, 9.saj lõpul. Ehitustüübid on järk järgult
mitmekesisemad. Välisarhitektuurile pannakse
rohkem rõhku, petikkaared, samblakesed, ilusad simsid elustavad kirikute
müürimasse.
Bütsansti
kuluutri osa on ka Armeenia kunst ehkki see on osalt kaunis iseseisev.
Katedraal Anis Armeenias. Pildilt on näha, et sissekäiku ümbritseb ümarate
topeltkaartega portaal. http://www.goatsontheroad.com/van-to-kars-whats-next-trucks-dariece/ani-monestary-2/
MEROVINGID
Merovingide
dünastia valitses 5-8. Sajandinil, kui Rooma riigi aladele tungisid idast ja
põhjast barbarid, peamiselt germaanlased ning asutasid frankide rajatud riigi. Uued rahvad tõid kaasa uue
kunstikäsitluse, uue stiili ja uued tehnikad.
Bapisteeriumi
katedraal Saint - Léonce Fréjus. See
peegeldab Süüria ja Armeenia mõjutusi. Allikas ei viita portaalide iseärasusele
võib siiski pildilt järeldada, et portaalid muutuvad järjest suursugusemaks
ning teravamaks võrreldes varasema ajaga. Kaarte arv sissekäigu ümber on
suurenenud.
KAROLINGID
VIII-X
sajandil valitses frankide riigis Karolingide suguvõsa. Valitsejate dünastia
järgi nimetatakse seda ajastut Karolingide ajastuks. Karolingide ajastut
nimetatakse ka eelromaaniks, sest tol ajal esineb kunstis juba elemente, mis
kujunevad lõplikult välja romaani kunstis. Iseloomulikud ümarad kaared. Tsentraalehitised
olid sel ajal erandlikud, valitsev tüüp basiilika. Karolingide basiilikatest on
säilinud ainult varemeid või üksikuid osi. Arhitektuuris püütakse jälgida
hilisantiikseid ja Bütsantsi eeskujusid.
https://en.wikipedia.org/wiki/Lorsch
ROMAANI
Fassaadi
huvitavamaks osaks on sissekäigud e. Portaalid. Suuremates kirikutes on neid
kolm, kusjuures keskmine (peaportaal) on tihti suurem ja ilusam. Lisaks
fassaadile võivad portaalid olla ka teistel kirikukülgedel. Portaali külgedel
on tavaliselt täisnurksed püstloodsed süvendid, millesse on asetatud väikesed
sambad. Portaali kaareosa moodustavad arhivoldid, mis ümbritsevad
poolsõõrikujulist kaarevälja e. tümpanoni. Viimane on tihti kaunistatud
reljeefidega; rikkalike skulptuurkaunistustega võivad olla ka arhivoldid,
samuti muud portaaliosad. Üldse on portaalid ornamentaalsete ja figuraalsete
kaunistuste keskus.
Saint-Trophime, Arles, Prantsusmaa
Santiago de Compostela, Hispaania
GOOTI
Tulles
romaani ajastust üle gooti ajastusse on märgata arengut ka arhitektuursete
ehitiste portaalide kujunemises. See, mida eelnevalt kujutleti horisontaalselt
laiali valguvalt, sellest saab nüüd kusagile kõrgustesse püüdlev vool.
Siin
pildil on hästi näha võrdlusmoment romaani ja gooti portaali vahel. Gooti
stiilis portaali näitel on hästi näha see, kuidas vaatleja silm tõstetakse
justkui kõrgemale ja ülespoole vertikaalset. Samuti on gooti stiilis portaalid
palju dekoratiivsemad ja detailsemad oma väikeste tornikeste ja lisadega.
GOOTI ARHITEKTUUR
Gooti
ehituskunsti hälliks on Põhja-Prantsusmaa. Üksikud gooti ehituskunstile
iseloomulikud elemendid esinevad juba enne gootika tärkamist ka mitmel pool
mujal kuid alles Prantsusmaal ühendasid kohalikud meistrid need 12.sajandi
alguses stiilitervikuks ja lõid gooti süsteemi. Sealt edasi arenes gootika
eeskätt põhja poole - Inglismaale, Saksamaale ja Skandinaaviasse.
Gootika
termin iseenesest on väga põnev. Nimetust "gootika" hakkas kõigepealt
kasutama itaalia kunstiajaloolane ja ehitusmeister Giorgio Vasari (1511-1574).
Võttes arvesse, et Itaalias ei toimunud kunagi ulatuslikku gooti stiili
sulandumist arhitektuuri või kunsti on arusaadav ka nimetuse päritolu. Nimelt
kuna sel ajal oli Itaalias valitsevaks ideaaliks antiikkunst siis terminiga
gootika (mis tuleneb idagermaani hõimu gootide nimest) tähistati halvustavalt
kogu keskkaegset kunsti Euroopas. See pidi tähendama midagi metsikut,
kultuuritut ja barbaarset.
Nagu
ka romaani stiil, nii oli ka gootika eeskätt sakraalse suunitlusega kunst, st
et stiili kasustati eelkõige sakraalehitiste püstitamisel. Gooti arhitektuuri
süsteem arenes välja romaani stiili süsteemist ja seda ilmestab kõige paremini
sõnapaar "püüd kõrgusesse". Gooti stiilis ehitised on väga
vertikaalsed, taeva poole. Võrreldes romaani kirikuga mõjus ruum palju
õhulisemana, avaramana ja vabamana. Teravad kaared, kõrged võlvid ja kõikide
muude detalide suundumus ülesse nagu kaotaks kivide raskuse. Kõik lausa tormab
ülespoole ja mõjub avara ning õhulisena. Seda kõike aitas aga ehituskunstis väljendada
väga hästi teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt ning teravkaared on
gootistiili kõige silmtorkavam tunnus.
Ka valgusel oli tohutu mõju gooti kiriku
interjööris. Et konstruktsioon ei vajanud enam massiivseid seinu, võis suurema
osa neist asendada akendega.
Gootika
valitses Prantsusmaal ligi 4 sajandit - 12. sajandi keskelt 14 sajandi teise
veerandini. See aeg jaotatakse kolme perioodi:
·
varagootika
(u 1140 - 1200)
·
kõrggooti
ehk gootika õitseaeg ja (u 1200 - 1400)
·
hilisgootika
(u 1400 - 1525)
VARAGOOTIKA (umbes 1140-1200). Sellele ajastule on
iseloomulikud väikesed, ilma jaotuseta aknad; võlvid on kuueosalised, lähenevad
kvadraadile ja on võrdlemisi tugevasti kumerad; võlvide toetamiseks
püstitatakse tugipiidad vastu müüre ilma tugikaarteta ja külglöövide peale
ehitatakse empoorid; tugedena esinevad tihti veel ümmargused sambad.
Gooti
ajastul kasutati skulptoreid peamiselt arhitektuursete ehitiste kaunistamisel,
eriti hästi on paistab see välja selle ajastu ehitiste portaalides, erilise tähelepanu
all on kaunistatud tümpanonid (kiriku portaali kohal silluskaare ja
uksesilluse vahel asetsev reljeefkaunistustega kaarjas väli). Skulptorid
kaunistasid uuristatud reljeefidega portaalide kaari jättes suuremad
skulptuurid kaunistama portaali külgi.
Võrreldes
romaani ajastuga muutusid skulptuurid ja kaunistused gooti ajastul
realistlikumaks, püüeldi realismi poole. Head näited sellest võib leida
Chartres'i katedraali skulptuure ja kaunistusi vaadeldes.
Portaalide näiteid varagooti ajastul
Saint-Denis' abtkonna kirik Pariisi
lähikonnas (ehitamist
alustati 1132 aastal) https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/2/2c/Saint-Denis_-_Basilique_-_Extérieur_façade_ouest.JPG/450px-Saint-Denis_-_Basilique_-_Extérieur_façade_ouest.JPG
Laoni katedraal (ehitus umbes 1150-1226)
Pariisi Notre Dame (Jumalaemakirik) -
(ehitus u 1163-1250)
Esimene
näite trifooriumi (romaani, eriti aga gooti basiilikas
empooride puudumise korral valgmiku all asetsev ja kesklöövi poole avanev kolme
kaare kaupa rühmitatud väike kaaristu e galeriitaoline käik, mis liigendab
seinapinda ja vähendab müüride massiivsust) kasutusele võtust.
KÕRGGOOTIKA ehk GOOTIKA ÕITSEAEG (umbes
13.-14.sajand)
Selle
ajastu akendel kasutatakse juba lihtsat raamistikku; võlvid on lamedad ja
piklikud ning neid toetavad tugikaared; empoorid, mida varagootika ajal
kasutati, kaovad. Umbes 1250 aastast suurenevad aknad ning nende postid ja
raamistik muutuvad aina mitmekesisemaks ja rikkalikkumaks.
13.
sajandi alguses võib portaale kaunistavates skulptuurides leida teist sorti
realismi kui seda mis varagootikas õitses. Arvatakse, et see stiil sai alguse
juba Notre Dame'i kiriku ehitamisel ning alged tulevad Bütsantsi kunstist ca 10
sajandist. Uues stiilis skulptuurid, mis kaunistavad näiteks Amiens'i ja ka
Reimsi katedraali on palju fikseeritumas püsti seisvas ja kandilises poosis.
Samuti
kasutati väga palju drapeeritud riietuses skulptuurivormi, mis vähemalt
järgnevad 150 aastaks sai enam kasutatavaks stiilinäiteks. Üleülidselt võib
öelda, et kõrggootika ajastul arhitektuurse skulptuuri osatähtsus langes.
Portaalid gootika õitsejal
Amiens'i katedraal (valmis 48 aastaga)
Amiens'i katedraali
ehitust alustati 1220. See pidi suuruselt ja toreduselt ületama kõik senised
kirikud. Tema ehituslugu on erandlik seetõttu, et ehitamist alustati
pikihoonega, mis valmis 1236; umbes samal ajal valmis ka fassaadi alumine osa
(kuni roosaknani). Koor omandas lõpliku kuju umbes 1270, pikihoone külgedel olevad
kabelid 14.sajandi keskel. Fassaadi rajamistöödes tekkis seisak; lõunapoolne
torn lõpetati alles 1366, põhjapoolne 15.sajandi algul. Põhiplaani ja
ülesehituse teostamise mõttes peetakse Amiens'i katedraali kõige
eeskujulikumaks ja täiuslikumaks gooti ehitiseks.
Chartres'i katedraal
Chartres'i
katedraali vanemad osad pärinevad 12. sajandist; need on skulptuuridega
kaunistatud lääneportaalid, kuulus kuningate värav ehk Portail Royal ja tornide
alumine osa, mis üheaegne portaalidega (tekkinud umbes 12. sajandi keskel).
Kõik muud ehitise osad on teostatud pärast tulekahju aastal 1194. https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/19/Cathédrale_Notre-Dame_de_Reims_-_2011_%2857%29.JPG
Reimsi katedraal (ehitatud u 1225-1299)
Väidetavalt üks kõrggooti
meisterlikumaid ehitisi. Üks Prantsuse kuningate kõige enam eelistatumaid
kroonimispaiku. Seda katedraali aetakse tihti sassi Amiens'i katedraaliga.
Praegune kirik valmis 13. sajandi lõpus, välja arvatud lääneportaal, mis
püstitati 14. sajandi alguses. Kirik rajati 1211. aastal maha põlenud kiriku
kohale. Katedraal ehitati algselt 13. sajandil gooti stiilis, välja arvatud
läänetiib, mis ehitati 14. sajandi algupoolel eelmise sajandi jooniste järgi.
Seetõttu on Reimsi katedraal stiililt ebatavaliselt ühtlane. Löövi on pärast
pikendatud, et kirik mahutaks rohkem rahvast, kes kuninga kroonimist vaatama
tulevad.. http://www.cbcurtis.net/benedict/Humanities
Site/images/med_reims_ext.jpg
HILISGOOTIKA (umbes 1400 kuni 1525)
Hilisgootika
on peamine flamboyant- ehk leekestiili valitsemise aeg. Akendel on leekestiilis
teostatud raamistik ja nad ulatuvad suurte arkaadideni; võlvid on varustatud
rikkalike ja keeruliste roietega; sammastel puuduvad kapiteelid ja roided
ühienvad vahetult samba kerega; esinevad korv-, eesliselg- ja tjuudorkaared;
detailid, mida kasutatakse, on äärmiselt rikkalikud. Kirikuid võlvitakse võrk-,
täht- ja lehvikvõlvidega. Fassaadid on raiddetailidega nii toretsevalt kaetud,
et üldpilt muutub vahel isegi raskepäraseks.
Portaalide näiteid hilisgootika ajastul
Rouen'i
katedraal (Põhja-Prantsusmaal) - ehitust alustati umbes 1202-1280, kuid ehitust
on jätkatud aja jooksul kuni 1880 aastani).
Rouenis on säilinud tegelikult mitu
kirikut mis on heaks näiteks hilisgooti flamboyant-stiili arengust. Veel võiks
esile tuua Saint-Queni kiriku piki-ja risthoonet ja ka Saint-Maclou kirikut.
Saint-Queni kiriku fassaad
Saint-Maclou kiriku fassaad
GOOTIKA MUJAL MAADES
Oma
parimad saavutused andis gooti arhitektuur Prantsusmaale ning seejärel hakati
sama stiili viljelema Saksamaal ja Inglismaal. Kuid tänapäeval teame ka mõningasi
näiteid Itaaliast ning ka Eestist. Vaatleme erinevaid gooti näiteid ka nendest
maadest.
Gootika Saksamaal
Saksa
gootikale on omane eriti vertikaalsustententsi rõhutamine. Suurejooneliste
ehitistena tuleks mainida Kölni,
Regensburgi ja Strasbourg`i katedraale. Iga maa tõi midagi erilist gooti
stiili ja kõigis maades eraldatakse veel mitmeid ehituskunsti koolkondi. Sageli
ehitati näiteks kahe torni asemel üksläänetorn (Freiburgi ja Ulmi toomkirikud),
jäeti ära ka kabelitepärg või kooriümbriskäik, vähendati tugisüsteeme jne.
Saksamaal kasvas gooti stiili edasises arengus kodakirikute osatähtsus.
Kölni katedraal
Selle
katedraali portaal on tõsiselt taevasse pürgiv ning fassaad suurejooneliselt
mitmekorruseline. Imetlust väärivad ka ilusad tornid.
Regensburgi
katedraal
Hea
näide saksa kõrggooti stiilist. Ehitust alustati pärast eelneva samal kohal
asunud kiriku järjekordset põlengut aastal 1237. Väga detailirohke portaali
ehitus toimus aastatel 1385-1415.
Strasbourg'i katedraal
(ehitus 1176-1439)
Olgugi
et suur osa kirikust on ehitatud romaani stiilis loetakse seda väga heaks
näiteks kõrg- ja hilisgooti stiilist.
Põhjus,
miks osa katedraalist on siiski romaani stiilis on tüüpiline. Eelmine samal
kohal asunud kirik põles pooleldi maha ning uue kiriku ehitamine võttis aega
sajandeid.
Kuigi
ehituse alguses polnud gooti stiil veel nii levinud, panid 1225. aastal
Chartresist tulnud ehitate meeskond ette, et võiks proovida gooti arhitektuuri
stiilis ehitust. Aja jooksul toimuski uue stiili areng ning kirik sai lõpetatud
gooti stiilis.
https://en.wikipedia.org/wiki/Strasbourg_Cathedral
- /media/File:Strasbourg_Cathedral_Exterior_-_Diliff.jpg
Saksa hilisgootika kodakirikikute
ilusaim näide on Anna kirik Annabergis.
Gootika Itaalias
Itaalias
kodunes gootika nõrgalt. Märkimisvääärsemad on siin toomkirikud Sienas, Firenzes ja Milanos. Fassaaditorne püstitati
harva, vertikaalset suunda ei rõhutatud; mõnikord ehitati nelitise kohale
kuppel.
Siena katedraal e Duomo di Siena (ehitus u 1215-1263)
https://en.wikipedia.org/wiki/Siena_Cathedral
-/media/File:Duomo_di_siena,_facciata_01.JPG
Firenze katedraal e Cattedrale di Santa Maria del Fiore (ehitus u 1296-1436) http://www.hoteldegliorafi.it/images/bg_duomo02.jpg
Milano katedraal e Duomo di Milano (ehitus u 1386-1510)
Gootika Inglismaal
Inglismaa kirikud erinevad teistest oma suurte nelitistornidega (näiteks Salisbury katedraal) ja paistavad silma oma toredate võrk-, täht- ja lehvikvõlvidega ning üliterava nn lansettkaarega.
Salisbury katedraal (ehitus u 1220-1258)
Katedraal
on tuntud selle poolest, et sel on kõige pikem kirikutorn (ca 123m) Inglismaal.
https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/1b/Salisbury_Cathedral_West_Front_niche_enumeration.jpg
Hilisgootika oli Inglismaal eriti huvitav ja rikkalik, selle heaks näiteks on King's College Cambridges'is.
King's College'i kabel Cambridges'is (ehitus algas 1446-1544)
Ehitamine
algas juba Henri VI ajal, kuid peamiselt toimus Henry VII ajal. Nimel toimus
kahe kuninga vahetumise ajal Inglismaal Roosida sõda ning seetõttu jäi
ehitamine soiku. Lõpetati ehitis alles kuningas Henry VIII valitsemisajal.
Gootika Eestis
Eesti
gooti sakraalarhitektuur on tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne -Euroopa omast.
Näiteks puuduvad meie kirikutel transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja
tugikaared. Tagasihoidlikud on ka dekoratiivsed kaunistused. Peamiselt järgiti
ehituses Saksa ja Skandinaavia eeskujusid. Kui Lääne- ja Kesk-Eestis kasutati
ehitamiseks paekivi, siis Lõuna-Eestis selle puudumise tõttu maakivi ja tellist.
Ehituskeskuseks kujunes Tartu. 13.saj lõpus ehitati siia basilikaalne
toomkirik, millele järgnes terrakotafiguuridega rikkalikult kaunistatud Jaani kirik.
Hilisgootika
perioodil kujuneb siin omanäoline Tallinna koolkond, kus arvestati paekivi
omapära. Ehitatakse Oleviste ja
Niguliste kirik, kloostritest Tallinnnas dominiiklaste ordu Katariina klooster ja Tallinna külje all Püha Birgitta ordu Pirita klooster.
Dominiiklaste ordu Katariina kloostri lääneportaalid
Tallinna Oleviste kirik
Kasutatud
kirjandus ja lingid:
- Voldemar Vaga "Üldine kunstiajalugu" –läbivalt kogu materjalist kasutatud
- Early Medieval Architecture. By R. A. Stalle Oxford University Press, 1999 - 272 pages
- Wilhelm Lübke / Max Semrau: Grundriß der Kunstgeschichte. 14. Auflage. Paul Neff Verlag, Esslingen, 1908;
- http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/gootika.htm- gootika jagunemine ja ülevaade selle esinemisest erinevates riikides
- http://www.athenapub.com/14glossary.htm- portaali mõiste
- https://en.wikipedia.org/wiki/Portal_(architecture) - portaali mõiste
- http://karinakunstiajalugu.weebly.com/gootika.html
- http://www.cbcurtis.net/benedict/Humanities Site/med_gothic_architec.html- gooti ja romaani portaali võrdlus.
- Lõputu arv kirikute, koguduste ning erinevaid turismilehekülgi
- http://www.european-traveler.com/italy/see-the-basilica-of-san-vitale-in-ravenna/-San Vitale basiilika
- http://www.goatsontheroad.com/van-to-kars-whats-next-trucks-dariece/ani-monestary-2/ - Armeenia portaalid
- https://www.boundless.com/art-history/textbooks/boundless-art-history-textbook/early-medieval-europe-18/barbarian-art-118/the-merovingians-512-1818/images/baptistry-at-saint-leonce-of-frejus/ - Merovingide arhitektuur
- https://en.wikipedia.org/wiki/Romanesque_architecture - Romaani arhitektuurist ja portaalide pildid:
- https://www.oneonta.edu/faculty/farberas/arth/arth212/romanesque_portal.html- Romaani portaalidest:
- http://www.sacred-destinations.com/germany/aachen-cathedral/photos- Aacheni lossikabeli pildid:
- https://en.wikipedia.org/wiki/Lorsch - Lorschi väravehitisest
