Monday, May 23, 2016

RST essee. 20 sajand.


Henri Rousseau (1844-1910) oli Prantsuse tolliametnik ning hakkas maalimisega tõsisemalt tegelema alles neljakümnendates eluaastates. Rousseau viljeles naivistlikku kunsti. Tema tuntuimad teosed kujutavad džungli stseene. Rousseau sai inspiratsiooni botaanikaaedadest ja raamatute illustratsioonidest. Tema stiili on lapselik, detailirohke, rõõmsameelne ja kirev. Üks tuntumaid teoseid on „Üllatus!“ (Surprised! 1891 a.). „Üllatus!“ on üks esimesi Rousseau džunglimaale. Maalil on näha, kuidas ehmunud tiiger rohu seest välja hüppab ja on justkui tormi ja äikese eest põgenemas. Rousseau kasutas oma džungli maalidel rohkelt erinevaid rohelisi toone ja värve, et edasi anda džungli lopsakust. Tema tööd võivad tunduda lihtsad ja primitiivsed, kuid tegelikult on tema maalides suur meisterlikkus. Kui Rousseau maal „Üllatus“ annab edasi pigem rahutut emotsiooni, siis „Unistus“ tekitab oma sügavamate roheliste toonidega rahulikuma tunde. Pilt on väga detailirohke, esiplaanil on alasti naisterahvas ning põõsastes luusimas lõvid, elevant, erinevad linnud ja maotaltsutaja flöödiga.
H. Rousseau, „Üllatus“, 1891
H. Rousseau, „Unistus“,1910
Mark Rothko sündis 1903. aastal Venemaal ja emigreerus koos perega varases lapsepõlves Ameerikasse. Rothko jõudis oma kõige  äratuntavama abstraktse stiilini 1940ndatel, kui hakkas maalima üksteise peal olevaid hajuvate piirjoontega ristkülikuid. Rothko tööd on mõõtmetelt suured ja seetõttu väga efektsed. Rothko ideeks oli kaotada kõik takistused tema ning vaatajate vahel. Ta tahtis, et ta maalid mõjuks inimestele meditatiivselt, et inimesed saaksid välja kommertslikust tavaelust, mida Rothko üldse ei sallinud. Võrreldes Rousseau detailirohkete ja isegi võiks öelda muinasjutuliste maalidega, on Rothko omad väga lihtsad ja minimalistlikud. Värvid olid nii Rousseau kui ka Rothko töödes tähtsal kohal.
   M. Rothko „Oranž, punane ja kollane“ (müüdi oksjonil New Yorgis 86,9 miljoni dollari eest)
M. Rothko „Must sügavpunases“, 1957
M. Rothko „No. 61 (Rooste ja sinine)“, 1953    

Pierre Soulages, sündinud 24. detsembril 1919, on Prantsuse kunstnik. On tuntud selle järgi, et kasutab oma maalidel väga palju musta värvi. Tema töödele on iseloomulik tugev kontrast- laiad mustad pintslitõmbed valgel taustal. Inspiratsiooni on saanud Ida-Aasia kalligraafiast, samuti Romaani arhitektuurist. Erinevalt Rothkost ja Rousseau’st on Soulages’i tööd väga monokroomsed, ta ei kasuta peaaegu üldse värvi. Soulages’i maalid võivad mõjuda rohke musta värvi tõttu üsna raskelt ja rusuvalt, kuid samas on neis sügavust ja jõudu.
 Pierre Soulages, The Walnut Stain, 1959
Pierre SoulagesUntitled, 1959  

Balder Tomasberg (1897-1919) oli Eesti maalikunstnik. Tema loomingus oli valdav romantiline meeleolumaastik, kuid ta kaldus ka sümbolismi ja ekspressionismi. Antud maastikumaalil on kasutatud põhjamaiseid toone. Ta mõjub sarnaselt Rousseau „Unistusele“ natuke salapäraselt ja müstiliselt.


B. Tomasberg, Maastik, (u. 1916-1918)

Kõik valitud neli kunstnikku on oma stiililt ja värvikasutuselt küllaltki erinevad. Kõige enam sarnasusi võib leida Rothko ja Soulages’i vahel. Mõlemad viljelesid abstraktset ekspressionismi ning nende vormikäsitlus oli väga lihtne, kuid jõuline. Rousseau erineb Rothkost, Soulages’ist ja Tomasbergist oma tööde detailsuse, sügavate roheliste toonide ning teemakäsitluse poolest. Tema maalides on justkui oma lugu, Rothko ja Soulages’i maalid tekitavad pigem emotsioone.
KASUTATUD KIRJANDUS
Henry Rousseau biography (2008). http://www.henrirousseau.net/biography.jsp 7.05.2016
Balder Tomasberg (2016). https://et.wikipedia.org/wiki/Balder_Tomasberg 07.05.2016


Romantism ja Realism.

Romantism
Charles Francois Daubigny "Boats on the seacoast at Etaples"
Charles Jacque "Sheep in stall"
Camille Corot "Ville d'Avray"
Eugene Delacroix "Orphan girl at the cemetery"
Gustave Dore "Landscape in Scotland"
Horace Vernet "Hunting in the Pontine Marshes"
Camille Corot "Bornova, Izmir"
Gustave Dore "Les Oceanides Les Naiades de la mer"
Theodore Rousseau "The Charcoal Burner's Hut"
Theodore Gericault "Heroic landscape with fisherman"
Realism

Adolph von Mensel "Balcony room"
Akseli Gallen Kallela "Boy and the crow"
Albert Edelfelt "Boys playing on the shore"
Nikolai Ge "Carrara"
Gustave Courbet "Cliffs at Etretat, After the storm"
Ilja Repin "Oh, what a freedom
Jacob Maris "Ship on the Scheveningen Beach"
Jean Francois Millet "Potato planters"
Eero Järnfeldt "Saimi in the meadow"
Nikolai Ge " Carrara Marble"
Johann Köler "Truu valvur"

Barokk ja rokokoo

HISPAANIA ARHITEKTUUR
Plaatide stiil (platereskne)-selle puhul teostatakse ornamentaalsed osad erinevalt kujundatud kiviplaatide üksteise peale ja kõrvale asetamisega; nendest moodustatakse kapiteelid, friisid, pinnadekoratsioon, mõnikord isegi terve fassaad. Stiili loomisel etendas suurt osa ALONSO CANO (1601-1667)- maalija, skulptor, arhitekt. Nt GRANADA katedraali fassaad.


Tšurrigerism- looja arhitekt ja joonistaja JOSE CHURRIGUERA (u 1650-1723)-ürghispaanialik, elurõõmus, stiilitu kaunistusind. Konstruktsiooni suhtes ollakse ükskõikne. Toed ja talad on vaid  raamistik ülevoolavalt ja rikkalikult kuhjatud ornamentidele; kõverad ja väänlevad vormid, uhked skulptuuridetailid. Tšurregerismi ilmneb veel nt PEDRO RIBERA 1722a ehitatud HOSPICIO PROVINCIALI portaalis Madridis; Ja vendade TOMÉde poolt teostatud Toledo katedraali altaris





LEONARDO DA FIGUEROA plaanide järgi ehitatud San Telmo lossis Sevillas jt. Selle tipp on 1727-1764 tekkinud käärkamber Kartuuside kiriku juures Granadas, mille loojad on FRANCISCO MANUEL VASQUES ja LUIS DE AREVALO. Kõik pinnad, toed ja simsid on siin üleni kaetud väänlevate kujunditega, india ja vanamehhiko mõju.

SKULPTUUR
Erinevalt teistest Euroopa maadest pääseb uuesti valitsema vana rahvuslik värvitud puuplastika tehnika, saavutades kunstilise täiuslikkuse. – suur loomutruudus, naturalism, usulise härduse toonitamine—kujude silmad kristallist, pisarad klaaspärlitest, mõnikord pannakse kujudele riided selga.
Põhja Hispaania koolkonna keskuseks oli VALLADOLID. Koolkonna juht- GREGORIO FERNANDEZ (1566-1649)- oma töödes taotleb maalilisust ja realismi. Tuntud töö- Kristuse ristimist kujutav reljeef Valladolidi muuseumis.


Lõuna- Hispaanias e Sevilla koolkonnas- JUAN MARTINES MONTANES- kuulsad on tema Maarja figuurid ja sügavalt liigutavad kannatava Kristuse, märtrite ja munkade kujud. Pildil „Saint John the Baptist“

Samasugune pateetiline laad valitses porutgali plastikas, lokaalset koloriiti lisab värvitud kahhelplaatide kasutamine ülidekoreeritud interjöörides ja hoonete välisfassaadidel. Nt. COIMBRA  ülikooli raamatukogu ja KUNINGALOSS Mafras Lissaboni lähedal, samuti PRACA DE COMMERCIO ansambel Lissabonis.



MAALIKUNST
Peamiselt viljeleti kirikupilti ja portreed.
Hispaania maalikunsti suuruseajastu teerajaja oli Domenikos Theotokopulos e. EL GRECO (1541-1614) pärit Kreeta saarelt. Geniaalse tormilise temperamendiga on ta oma töödes ühte sulatanud hilisbütsantsi ikoonimaali traditsioonid, tol ajal üldiselt valitseva maneristliku vormikäsitluse ja veneetsia kolorismi; nii lõi ta äärmiselt ilmeka vormikõne, millel on väga palju ühist moodsa ekspressionismiga. Nt. „Kristuse lahtiriietamine“ (El Espolio) a 1579, säilib Toledo katedraalis. A 1588“ Krahv Orgazi haudapanek“ Santo Tome kirikus Toledos; 1590 a. „Kristuse ülestõusmine“; üks mütoloogiline maal- „Laokoon poegadega“; 1614 maastikumaal- „Toledo äikeses
          



VELAZQUEZ (1599-1660) sünd. Sevillas. Stiil- kõige otsekohesem ja võltsimatum loomutruudus ja  naturalism. Iseloomulikud bodegone maalid, kus rahvatüübid esinevad kõrvuti puuvilja, lillede ja toiduainetega. Maalinud kuninga, tema perek. liikmete ja peaministri portreesid. 1629 mütoloogiline pilt „ Joodikud“




1629-1631 veedab Itaalias, toimub muutus maalimisviisis. Loobub üksikvorme teravalt modelleerivast laadist ja pöördub puhtmaalilise käsitlusviisi poole,mis tunneb ainult pinda ja hülgab detailse sisejoonistuse ning kõik viimase võimaluseni lihtsustab ja üksikasjad kokku sulatab. Nt „Vulcanose sepikojas“; hertsog Olivarese ja noore printsi Baltasar Carlose ratsaportreed (1632-1634); 1634-1635 ajalooline maal „Breda alistamine“



1650 üks parematest töödest paavst Innocentius X portree. Suurimad meistriteosed „ Õuedaamid“ 1656 a.; „Ketrajad“ 1657 a.

BARTOLOME ESTEBAN MURILLO (1618-1682)
Maalis pilte sevilla rahva ja tänavaelust ja tema usulistes maalides leidub samuti otse elust tabatud jooni. Zanripiltidest on tuntud maalid, mis kujutavad uulitsapoisse nt 1646 a. „Melonisööjad“. Suur hulk maale on pühendatud maarja ülistamisele. Eriti arvukad on Maarja eostust kujutavad maalid nt. 1678 a. „Maarja kuusirbil“

         
Peale Murillot algab Hispaania maalikunstis langus. Ainukese üllatava erandina esineb 18 saj teisel poolel GOYA (1769-1771) sünd. Itaalias. Armastus loomutruuduse vastu.
Goya noorpõlve töödes on meeldivamad kartongid gobeläänide jaoks mitmesugusete zanristseenidega.—jõuline romantik ja realist, terava, elulise ja halastamatu karakteristika meister ja satiirik, ületamatu fantastilise, õudsete ja visionaarsete elamuste kujutaja, oma julge maalitehnikaga ja valguse ning varju võrratu maalijana impressionismi eelkäija.
Looming mitmekesine- freskod kirikutes, altarimaalid, zanripildid, portreed, maalid tolle aja poliitiliste sündmuste ainetel jne.
Nt. 1800 a Carlos IV perekonnaportree, 1814 a „ Võitlus Puerta Del Solil 2. mail 1808“; „Ülestõusnute mahalaskmine“; „Hullumaja“ „Alasti Maja“, „Riietatud Maja“, Maria Luisa portree.


  
Kolmas periood. Tehnika geniaalne lihtsustamine, heleda- tumeda suurepärane väljakujundamine, fantaasialend, teravalt toonitatud sünge meeleolu. „Maipuu“; „Sepad“; „Jalutavad daamid“. Tahvelmaalid. „Koloss“ e „ Inimest õgiv koletis“.
 Goya on geniaalne nii maali kui graafika alal. 1794-1799 esimene kuulus seeria „Kapriisid“; „Sõjakoledused“