Friday, December 4, 2015

Portaal

SISSEJUHATUS

Portaal ehk katedraali sissekäik, ukse avaus. Portaali all tuntakse ka lihtsalt ehitise sissekäiku, väravat või tugevdust, aga eelkõige kasutatakse seda nimetust tähtsate ehitiste peasissekäike kirjeldades.

Käesolevas töös käsitleme erinevaid näited läbi ajastuste nagu varakristlik kunst, bütsants, merovingide ja karolingide ajastu, romaani ning gooti.

VARAKRISTLIK KUNST

... all mõistetakse neid kunstiloomingu avaldusi Rooma riigi aladel u I aastatuhande esmesel poole pKr, mille kandjad olid kristlased ja mille lähtekoht oli uus usuline maailmavaade.

 Portaalid tulid Rooma antiigist, kus  lihtsas vormis olid nad juba kasutatud ka näiteks Colousseumis. Allpool toodud pildil näide Colouseumil kasutatud kaartest ja nende ümber olevast  lihtsakujulisest kaarega portaalist, kui seda nii võib nimetada.
Colousseumi kaared.  http://www.the-colosseum.net/architecture/descriptio_en.htm.

Järgnevalt veel varakristiliku arhitektuuri näited, kus kasutusel lihtsakoelised portaalid:

Santa Constanza kirik Roomas. Esialgselt ehitatud mauseloumiks. Ehitatud 350 a pKr.  http://list25.com/25-incredible-examples-early-christian-architecture/4/

Apran Basilica. Aparan.  Varaseim Armeenia arhitektuuri kunsti näide. Ehtiatud 390 a pKr. Sissekäiku ilmestab lihtne kaar ukse kohal. http://list25.com/25-incredible-examples-early-christian-architecture/4/

San Simplician basiilika Milanos. Ehitatud 374 pKr. Fassaadi ilmestavad arvukad kaared portaalide ja akende koha. http://list25.com/25-incredible-examples-early-christian-architecture/4/

BÜTSANTS

 Pealinna järgi nimetatkse kogu Ida-Rooma riiki Bütsantsiks, mis on tegelikult Kreeka nimest tulenev. Bütsantsi kunst arendab kristlikus vaimus edasi hilisantiikse-hellenistliku kunsti traditsioone. Bütsantsi ehituskunst kujuneb selgjooneliselt välja alles 6. Sajandil.  Bütsantsi kuulsaim ehitusmälestis on Hagia Sophia kirik.  Kiriku kuppelbasiilika  on suurejoonelisim ja täiuslikem näide.
Hagia Sophia kiriku läbilõige Istanbulis.  Uste ja akende kohal näha lihtsad ümarkaartega portaalid. / Wilhelm Lübke / Max Semrau: Grundriß der Kunstgeschichte. 14. Auflage. Paul Neff Verlag, Esslingen, 1908;

 Samuti Suurepärane Bütsansti aja arhitektuuri  näide on 6. sajandist pärit kirik Itaalias - Ravenna Basilica di San Vitale. Kirik on suures osas säilinud algses kujus. Pildil kiriku lõunakülg ja peaportaali sissekäik.



Basilica di San Vitale Itaalias.      http://www.european-traveler.com/italy/see-the-basilica-of-san-vitale-in-ravenna/

Hoogne ja jõuline areng algab Bütsantsi kunstielus rahutute aegade möödudes, 9.saj lõpul.  Ehitustüübid on järk järgult mitmekesisemad.  Välisarhitektuurile pannakse rohkem rõhku, petikkaared, samblakesed, ilusad simsid elustavad kirikute müürimasse.
Bütsansti kuluutri osa on ka Armeenia kunst ehkki see on osalt kaunis iseseisev.

Katedraal Anis Armeenias. Pildilt on näha, et sissekäiku ümbritseb ümarate topeltkaartega portaal. http://www.goatsontheroad.com/van-to-kars-whats-next-trucks-dariece/ani-monestary-2/

MEROVINGID

Merovingide dünastia valitses 5-8. Sajandinil, kui Rooma riigi aladele tungisid idast ja põhjast barbarid, peamiselt germaanlased ning asutasid frankide rajatud riigi.  Uued rahvad tõid kaasa uue kunstikäsitluse, uue stiili ja uued tehnikad.


Bapisteeriumi katedraal Saint - Léonce Fréjus.  See peegeldab Süüria ja Armeenia mõjutusi. Allikas ei viita portaalide iseärasusele võib siiski pildilt järeldada, et portaalid muutuvad järjest suursugusemaks ning teravamaks võrreldes varasema ajaga. Kaarte arv sissekäigu ümber on suurenenud.

KAROLINGID

VIII-X sajandil valitses frankide riigis Karolingide suguvõsa. Valitsejate dünastia järgi nimetatakse seda ajastut Karolingide ajastuks. Karolingide ajastut nimetatakse ka eelromaaniks, sest tol ajal esineb kunstis juba elemente, mis kujunevad lõplikult välja romaani kunstis. Iseloomulikud ümarad kaared. Tsentraalehitised olid sel ajal erandlikud, valitsev tüüp basiilika. Karolingide basiilikatest on säilinud ainult varemeid või üksikuid osi. Arhitektuuris püütakse jälgida hilisantiikseid ja Bütsantsi eeskujusid.

Aacheni lossikabel (Karl suur ehitas hulga losse, aga kõik on hävinud.)—tähtsaim ehitusmälestis.   http://www.sacred-destinations.com/germany/aachen-cathedral/photos

Saksa alal- Miikaeli kirik Fuldas.

Lorschi väravehitis annab ettekujutuse Karolingide välisarhitektuurist.
https://en.wikipedia.org/wiki/Lorsch

ROMAANI
Fassaadi huvitavamaks osaks on sissekäigud e. Portaalid. Suuremates kirikutes on neid kolm, kusjuures keskmine (peaportaal) on tihti suurem ja ilusam. Lisaks fassaadile võivad portaalid olla ka teistel kirikukülgedel. Portaali külgedel on tavaliselt täisnurksed püstloodsed süvendid, millesse on asetatud väikesed sambad. Portaali kaareosa moodustavad arhivoldid, mis ümbritsevad poolsõõrikujulist kaarevälja e. tümpanoni. Viimane on tihti kaunistatud reljeefidega; rikkalike skulptuurkaunistustega võivad olla ka arhivoldid, samuti muud portaaliosad. Üldse on portaalid ornamentaalsete ja figuraalsete kaunistuste keskus.

San Zeno, Verona, Itaalia. Ruudukujulist ukseava kroonib mosaiik. Mõlemal küljel on marmorist reljeefid.

Lincolni katedraal, Inglismaa
Saint-Trophime, Arles, Prantsusmaa

 Santiago de Compostela, Hispaania

Saint-Pierre, Moissac, Prantsusmaa

GOOTI

Tulles romaani ajastust üle gooti ajastusse on märgata arengut ka arhitektuursete ehitiste portaalide kujunemises. See, mida eelnevalt kujutleti horisontaalselt laiali valguvalt, sellest saab nüüd kusagile kõrgustesse püüdlev vool.

http://www.cbcurtis.net/benedict/Humanities Site/images/med_cathedral_facadcompare.jpg

Siin pildil on hästi näha võrdlusmoment romaani ja gooti portaali vahel. Gooti stiilis portaali näitel on hästi näha see, kuidas vaatleja silm tõstetakse justkui kõrgemale ja ülespoole vertikaalset. Samuti on gooti stiilis portaalid palju dekoratiivsemad ja detailsemad oma väikeste tornikeste ja lisadega.

GOOTI ARHITEKTUUR

Gooti ehituskunsti hälliks on Põhja-Prantsusmaa. Üksikud gooti ehituskunstile iseloomulikud elemendid esinevad juba enne gootika tärkamist ka mitmel pool mujal kuid alles Prantsusmaal ühendasid kohalikud meistrid need 12.sajandi alguses stiilitervikuks ja lõid gooti süsteemi. Sealt edasi arenes gootika eeskätt põhja poole - Inglismaale, Saksamaale ja Skandinaaviasse.

Gootika termin iseenesest on väga põnev. Nimetust "gootika" hakkas kõigepealt kasutama itaalia kunstiajaloolane ja ehitusmeister Giorgio Vasari (1511-1574). Võttes arvesse, et Itaalias ei toimunud kunagi ulatuslikku gooti stiili sulandumist arhitektuuri või kunsti on arusaadav ka nimetuse päritolu. Nimelt kuna sel ajal oli Itaalias valitsevaks ideaaliks antiikkunst siis terminiga gootika (mis tuleneb idagermaani hõimu gootide nimest) tähistati halvustavalt kogu keskkaegset kunsti Euroopas. See pidi tähendama midagi metsikut, kultuuritut ja barbaarset.

Nagu ka romaani stiil, nii oli ka gootika eeskätt sakraalse suunitlusega kunst, st et stiili kasustati eelkõige sakraalehitiste püstitamisel. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani stiili süsteemist ja seda ilmestab kõige paremini sõnapaar "püüd kõrgusesse". Gooti stiilis ehitised on väga vertikaalsed, taeva poole. Võrreldes romaani kirikuga mõjus ruum palju õhulisemana, avaramana ja vabamana. Teravad kaared, kõrged võlvid ja kõikide muude detalide suundumus ülesse nagu kaotaks kivide raskuse. Kõik lausa tormab ülespoole ja mõjub avara ning õhulisena. Seda kõike aitas aga ehituskunstis väljendada väga hästi teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt ning teravkaared on gootistiili kõige silmtorkavam tunnus.

Ka valgusel oli tohutu mõju gooti kiriku interjööris. Et konstruktsioon ei vajanud enam massiivseid seinu, võis suurema osa neist asendada akendega.

Gootika valitses Prantsusmaal ligi 4 sajandit - 12. sajandi keskelt 14 sajandi teise veerandini. See aeg jaotatakse kolme perioodi:
·                    varagootika (u 1140 - 1200)
·                    kõrggooti ehk gootika õitseaeg ja (u 1200 - 1400)
·                    hilisgootika (u 1400 - 1525)

VARAGOOTIKA (umbes 1140-1200). Sellele ajastule on iseloomulikud väikesed, ilma jaotuseta aknad; võlvid on kuueosalised, lähenevad kvadraadile ja on võrdlemisi tugevasti kumerad; võlvide toetamiseks püstitatakse tugipiidad vastu müüre ilma tugikaarteta ja külglöövide peale ehitatakse empoorid; tugedena esinevad tihti veel ümmargused sambad.

Gooti ajastul kasutati skulptoreid peamiselt arhitektuursete ehitiste kaunistamisel, eriti hästi on paistab see välja selle ajastu ehitiste portaalides, erilise tähelepanu all on kaunistatud tümpanonid (kiriku portaali kohal silluskaare ja uksesilluse vahel asetsev reljeefkaunistustega kaarjas väli). Skulptorid kaunistasid uuristatud reljeefidega portaalide kaari jättes suuremad skulptuurid kaunistama portaali külgi.

Võrreldes romaani ajastuga muutusid skulptuurid ja kaunistused gooti ajastul realistlikumaks, püüeldi realismi poole. Head näited sellest võib leida Chartres'i katedraali skulptuure ja kaunistusi vaadeldes.

Portaalide näiteid varagooti ajastul


Saint-Denis' abtkonna kirik Pariisi lähikonnas (ehitamist alustati 1132 aastal) https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/2/2c/Saint-Denis_-_Basilique_-_Extérieur_façade_ouest.JPG/450px-Saint-Denis_-_Basilique_-_Extérieur_façade_ouest.JPG


Laoni katedraal (ehitus umbes 1150-1226)
https://en.wikipedia.org/wiki/Laon_Cathedral -/media/File:Laon_Cathedral_West_Front,_Picardy,_France_-_Diliff.jpg

Pariisi Notre Dame (Jumalaemakirik) - (ehitus u 1163-1250)
Esimene näite trifooriumi (romaani, eriti aga gooti basiilikas empooride puudumise korral valgmiku all asetsev ja kesklöövi poole avanev kolme kaare kaupa rühmitatud väike kaaristu e galeriitaoline käik, mis liigendab seinapinda ja vähendab müüride massiivsust) kasutusele võtust.
http://www.cbcurtis.net/benedict/Humanities Site/images/med_notredam_facade.jpg

KÕRGGOOTIKA ehk GOOTIKA ÕITSEAEG (umbes 13.-14.sajand)

Selle ajastu akendel kasutatakse juba lihtsat raamistikku; võlvid on lamedad ja piklikud ning neid toetavad tugikaared; empoorid, mida varagootika ajal kasutati, kaovad. Umbes 1250 aastast suurenevad aknad ning nende postid ja raamistik muutuvad aina mitmekesisemaks ja rikkalikkumaks.

13. sajandi alguses võib portaale kaunistavates skulptuurides leida teist sorti realismi kui seda mis varagootikas õitses. Arvatakse, et see stiil sai alguse juba Notre Dame'i kiriku ehitamisel ning alged tulevad Bütsantsi kunstist ca 10 sajandist. Uues stiilis skulptuurid, mis kaunistavad näiteks Amiens'i ja ka Reimsi katedraali on palju fikseeritumas püsti seisvas ja kandilises poosis.

Samuti kasutati väga palju drapeeritud riietuses skulptuurivormi, mis vähemalt järgnevad 150 aastaks sai enam kasutatavaks stiilinäiteks. Üleülidselt võib öelda, et kõrggootika ajastul arhitektuurse skulptuuri osatähtsus langes.

 Portaalid gootika õitsejal

Amiens'i katedraal (valmis 48 aastaga)

Amiens'i katedraali ehitust alustati 1220. See pidi suuruselt ja toreduselt ületama kõik senised kirikud. Tema ehituslugu on erandlik seetõttu, et ehitamist alustati pikihoonega, mis valmis 1236; umbes samal ajal valmis ka fassaadi alumine osa (kuni roosaknani). Koor omandas lõpliku kuju umbes 1270, pikihoone külgedel olevad kabelid 14.sajandi keskel. Fassaadi rajamistöödes tekkis seisak; lõunapoolne torn lõpetati alles 1366, põhjapoolne 15.sajandi algul. Põhiplaani ja ülesehituse teostamise mõttes peetakse Amiens'i katedraali kõige eeskujulikumaks ja täiuslikumaks gooti ehitiseks.
https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/2/2c/0_Amiens_-_Cathédrale_Notre-Dame_%281%29.JPG/586px-0_Amiens_-_Cathédrale_Notre-Dame_%281%29.JPG

Chartres'i katedraal
Chartres'i katedraali vanemad osad pärinevad 12. sajandist; need on skulptuuridega kaunistatud lääneportaalid, kuulus kuningate värav ehk Portail Royal ja tornide alumine osa, mis üheaegne portaalidega (tekkinud umbes 12. sajandi keskel). Kõik muud ehitise osad on teostatud pärast tulekahju aastal 1194. https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/19/Cathédrale_Notre-Dame_de_Reims_-_2011_%2857%29.JPG

Reimsi katedraal (ehitatud u 1225-1299)

Väidetavalt üks kõrggooti meisterlikumaid ehitisi. Üks Prantsuse kuningate kõige enam eelistatumaid kroonimispaiku. Seda katedraali aetakse tihti sassi Amiens'i katedraaliga. Praegune kirik valmis 13. sajandi lõpus, välja arvatud lääneportaal, mis püstitati 14. sajandi alguses. Kirik rajati 1211. aastal maha põlenud kiriku kohale. Katedraal ehitati algselt 13. sajandil gooti stiilis, välja arvatud läänetiib, mis ehitati 14. sajandi algupoolel eelmise sajandi jooniste järgi. Seetõttu on Reimsi katedraal stiililt ebatavaliselt ühtlane. Löövi on pärast pikendatud, et kirik mahutaks rohkem rahvast, kes kuninga kroonimist vaatama tulevad.. http://www.cbcurtis.net/benedict/Humanities Site/images/med_reims_ext.jpg

 https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/19/Cathédrale_Notre-Dame_de_Reims_-_2011_%2857%29.JPG

HILISGOOTIKA (umbes 1400 kuni 1525)

Hilisgootika on peamine flamboyant- ehk leekestiili valitsemise aeg. Akendel on leekestiilis teostatud raamistik ja nad ulatuvad suurte arkaadideni; võlvid on varustatud rikkalike ja keeruliste roietega; sammastel puuduvad kapiteelid ja roided ühienvad vahetult samba kerega; esinevad korv-, eesliselg- ja tjuudorkaared; detailid, mida kasutatakse, on äärmiselt rikkalikud. Kirikuid võlvitakse võrk-, täht- ja lehvikvõlvidega. Fassaadid on raiddetailidega nii toretsevalt kaetud, et üldpilt muutub vahel isegi raskepäraseks.

Portaalide näiteid hilisgootika ajastul

Rouen'i katedraal (Põhja-Prantsusmaal) - ehitust alustati umbes 1202-1280, kuid ehitust on jätkatud aja jooksul kuni 1880 aastani).

Katedraali hakati ehitama juba 12.sajandil varagooti stiilis. 1200 aastal katedraal põles maha. Hilisgooti stiili näiteks sai katedraali fassaad, mis hiljem uuesti üles ehitati. https://en.wikipedia.org/wiki/Rouen_Cathedral/media/File:Rouen_Cathedral_as_seen_from_Gros_Horloge_140215_4.jpg
Rouenis on säilinud tegelikult mitu kirikut mis on heaks näiteks hilisgooti flamboyant-stiili arengust. Veel võiks esile tuua Saint-Queni kiriku piki-ja risthoonet ja ka Saint-Maclou kirikut.

Saint-Queni kiriku fassaad

http://www.frenchmoments.eu/wp-content/uploads/2015/08/Western-Facade-of-Saint-Ouen-Abbey-Church-in-Rouen-2-copyright-French-Moments.jpg


 Saint-Maclou kiriku fassaad
http://faculty.etsu.edu/kortumr/17latemiddleages/adobejpgimages/03churchlarge.jpg
GOOTIKA MUJAL MAADES

Oma parimad saavutused andis gooti arhitektuur Prantsusmaale ning seejärel hakati sama stiili viljelema Saksamaal ja Inglismaal. Kuid tänapäeval teame ka mõningasi näiteid Itaaliast ning ka Eestist. Vaatleme erinevaid gooti näiteid ka nendest maadest.

 Gootika Saksamaal
Saksa gootikale on omane eriti vertikaalsustententsi rõhutamine. Suurejooneliste ehitistena tuleks mainida Kölni, Regensburgi ja Strasbourg`i katedraale. Iga maa tõi midagi erilist gooti stiili ja kõigis maades eraldatakse veel mitmeid ehituskunsti koolkondi. Sageli ehitati näiteks kahe torni asemel üksläänetorn (Freiburgi ja Ulmi toomkirikud), jäeti ära ka kabelitepärg või kooriümbriskäik, vähendati tugisüsteeme jne. Saksamaal kasvas gooti stiili edasises arengus kodakirikute osatähtsus.

 Kölni katedraal

Selle katedraali portaal on tõsiselt taevasse pürgiv ning fassaad suurejooneliselt mitmekorruseline. Imetlust väärivad ka ilusad tornid.

http://www.heybrian.com/lib/images/travels/germany/koln_cathedral_day_vert.jpg

Regensburgi katedraal

Hea näide saksa kõrggooti stiilist. Ehitust alustati pärast eelneva samal kohal asunud kiriku järjekordset põlengut aastal 1237. Väga detailirohke portaali ehitus toimus aastatel 1385-1415.
https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/0/03/Regensburg_Dom_160910.jpg

Strasbourg'i katedraal (ehitus 1176-1439)

Olgugi et suur osa kirikust on ehitatud romaani stiilis loetakse seda väga heaks näiteks kõrg- ja hilisgooti stiilist.
Põhjus, miks osa katedraalist on siiski romaani stiilis on tüüpiline. Eelmine samal kohal asunud kirik põles pooleldi maha ning uue kiriku ehitamine võttis aega sajandeid.

Kuigi ehituse alguses polnud gooti stiil veel nii levinud, panid 1225. aastal Chartresist tulnud ehitate meeskond ette, et võiks proovida gooti arhitektuuri stiilis ehitust. Aja jooksul toimuski uue stiili areng ning kirik sai lõpetatud gooti stiilis.
https://en.wikipedia.org/wiki/Strasbourg_Cathedral - /media/File:Strasbourg_Cathedral_Exterior_-_Diliff.jpg
Saksa hilisgootika kodakirikikute ilusaim näide on Anna kirik Annabergis.

http://geo.hlipp.de/photos/01/66/016611_95c01a64.jpg

Selle kiriku portaal aga on üsna tagasihoidlik.

http://www.dein-erzgebirge.de/images/annaberg.kirche.jpg
Gootika Itaalias
Itaalias kodunes gootika nõrgalt. Märkimisvääärsemad on siin toomkirikud Sienas, Firenzes ja Milanos. Fassaaditorne püstitati harva, vertikaalset suunda ei rõhutatud; mõnikord ehitati nelitise kohale kuppel.



 Firenze katedraal e Cattedrale di Santa Maria del Fiore (ehitus u 1296-1436) http://www.hoteldegliorafi.it/images/bg_duomo02.jpg


 Milano katedraal e Duomo di Milano (ehitus u 1386-1510)
http://img06.deviantart.net/6a6a/i/2011/079/a/f/milan_cathedral_by_naiko7-d3c3224.jpg

Gootika Inglismaal


 Inglismaa kirikud erinevad teistest oma suurte nelitistornidega (näiteks Salisbury katedraal) ja paistavad silma oma toredate võrk-, täht- ja lehvikvõlvidega ning üliterava nn lansettkaarega.

Salisbury katedraal (ehitus u 1220-1258)
Katedraal on tuntud selle poolest, et sel on kõige pikem kirikutorn (ca 123m) Inglismaal. https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/1b/Salisbury_Cathedral_West_Front_niche_enumeration.jpg

 Hilisgootika oli Inglismaal eriti huvitav ja rikkalik, selle heaks näiteks on King's College Cambridges'is.

King's College'i kabel Cambridges'is (ehitus algas 1446-1544)

Ehitamine algas juba Henri VI ajal, kuid peamiselt toimus Henry VII ajal. Nimel toimus kahe kuninga vahetumise ajal Inglismaal Roosida sõda ning seetõttu jäi ehitamine soiku. Lõpetati ehitis alles kuningas Henry VIII valitsemisajal.
Gootika Eestis

Eesti gooti sakraalarhitektuur on tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne -Euroopa omast. Näiteks puuduvad meie kirikutel transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja tugikaared. Tagasihoidlikud on ka dekoratiivsed kaunistused. Peamiselt järgiti ehituses Saksa ja Skandinaavia eeskujusid. Kui Lääne- ja Kesk-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi, siis Lõuna-Eestis selle puudumise tõttu maakivi ja tellist. Ehituskeskuseks kujunes Tartu. 13.saj lõpus ehitati siia basilikaalne toomkirik, millele järgnes terrakotafiguuridega rikkalikult kaunistatud Jaani kirik.

Hilisgootika perioodil kujuneb siin omanäoline Tallinna koolkond, kus arvestati paekivi omapära. Ehitatakse Oleviste ja Niguliste kirik, kloostritest Tallinnnas dominiiklaste ordu Katariina klooster ja Tallinna külje all Püha Birgitta ordu Pirita klooster.


 Dominiiklaste ordu Katariina kloostri lääneportaalid


Tallinna Oleviste kirik

Oleviste kiriku hoone on säilinud 15. ja 16. sajandi alguse ümberehituste ajast. Samal alal eelnevalt asunud kirikust palju ei teata kuid 14.sajandi alguses alustati uue kiriku ehitamist, mis lõpetati 1330.aastal. 1433 aastal toimus suur tulekahju ning algne kirik sai kõvasti kannatada. Seetõttu algas kiriku uue pikihoone ehitus. 1500.a paiku valmis gooti stiilis tornikiiver.


Kasutatud kirjandus ja lingid:

Posted by at

No comments:

Post a Comment

Subscribe to: Post Comments (Atom)