Sunday, January 10, 2016

Kolme kunstniku võrdlus- Perugino, Dürer, Bellini

Pietro Perugino

Perugino oli Itaalia renessansi maalikunstnik. Tema sünniaasta ei ole teada, kuid arvatakse, et see võis jääda vahemikku 1446- 1452. Perugino suri 1523. aastal Fontignanos katku.
Esimesed õpipoisi aastad veetis Perugino Perugias. Oma kunstnikutee alguses elas ta pikalt Firenzes, kus sai mõjutusi Pietro della Francescalt, eriti aga Verrocchiolt.
Perugino oli üks esimesi, kes harrastas õlimaali. Tema varaste tööde hulka kuulusid mõned suured freskod, mis hävisid 1529-1530 Firenze piiramise ajal.
1486 lahkus Perugino Roomast ja töötas kuni 1499 aastani peamiselt Firenzes. Seda aega loetakse tema õitsenguperioodiks. Siis valmis tema tavapärasest leebest stiilist erinev jõuline Pietà maal.
Perugino kuulus Umbria koolkonda. Tema piltidele on iseloomulik pehmus ja rahu, lüüriline meeleolu, selge sümmeetriline ülesehitus ja joonistuse rütmilisus. Viljeles peale õlimaali ka freskot ja tahvelmaali. Perugino maalidel on läbiv religioosne teema. Peale religioossete maalide on ta teinud ka palju portreesid.

Autoportree, Perugino, 1497-1500.
Perugino autoportree. Kasutatud on tumedaid toone, nägu veidi vasakule pööratud. Näoilme on tõsine.
Annunciation of Fano. Perugino, u 1488-1490, õlimaal.
Tegevus toimub nelja kaare all, mis on läbiv ka teistes maalides nt "Pieta" ja "The Virgin appearing to St Bernard". Taustal on kaunis maastik. All vasakul on ingel, käes on valge liilia, mis sümboliseerib puhtust. Paremal on Neitsi Maarja ning üleval ringi sees on kujutatud Jumalat, kes on saatnud nende poole Püha Vaimu, keda kujutatakse pildid valge tuvina. 

The Virgin appearing to St. Bernard, Perugino, 1490-1494, õlimaal
Tegevus toimub taaskord nelja kaare all ja taustal on näha maastik. Pilt on kompositsiooni poolest sümmeetriline ja harmooniline. Värvid on pehmed ja inimeste poosid on sujuvad ja rahulikud. Maalil kujutatakse Neitsi Maarja ilmumist St Bernardi juurde. Neitsi Maarjat ümbritsevad neli pühakut.

"Võtmete andmine Peetrusele".Perugino. u. 1481-1482, fresco.
 Kristus annab kuld- ja hõbevõtme põlvitavale Peetrusele. Kristust ja Peetrust ümbritsevad apostlid. Pildil on kasutatud perspektiivi. Taustal paistab taas maastik. Värvid on pehmed. 

Pieta. Perugino, 1483-1493, õlimaal.
Kujutatud on renessansile iseloomulikku teemat- Madonna pühakutega kaarte all. Jeesuse keha on horisontaalselt ja üsna pinges. Taga paistab Peruginole iseloomulik maaliline maastik

Albrecht Dürer

Albrecht Dürer, sündinud 21. mai 1471, oli Saksa maalikunstnik ja graafik, renessasskunsti suurmeister. Dürer suri 6.aprill 1528.
Albrecht Dürer on loonud õlimaale, joonistusi ja akvarelle. Tema loomingu tähtsaimaks osaks on graafika. Ta viljeles erinevalt Peruginost ja Bellinist puu- ja vaselõiget (näiteks vaselõige "Melanhoolia"). Tuntud on tema portreed (sealhulgas autoportreed).
Tema töid iseloomustab detailirohkus ja peenus. Ta kujutas jõuliselt ja väljendusrikkalt kodumaa ja ajastu vastuolusid. Peaaegu kõigis tema töödes võib märgata kahe pooluse – hea ja kurja, valguse ja pimeduse, mõistuse ja tumedate jõudude võitlust. Kuulsad on tema puulõikeseeriad Kristuse kannatusloost („Suur passioon“ ja „Väike passioon“) ning Johannese ilmutuse raamatustinspireeritud vaselõiked „Rüütel, surm ja kurat“ ja „Melanhoolia“.
Maalidest "Neli apostlit" (Johannes, Peetrus, Markus, Paulus) 1526. aastal.



Düreri autoportree, 1500
 Erinevalt Perugino ja Bellini autoportreedest on nägu maalitud otsevaates. Toonid tumedad.
Madonna lapsega. Dürer, 1496-1499
Düreri stiil on jõulisem, kui Peruginol. Sarnaselt Peruginole paistab ka Düreri maalil taustal idülliline loodus.
4 apostlit. Dürer, 1526 lõpetatud

Näoilmed on realistlikud. Riided on väga detailselt välja joonistatud. Valgus langeks justkui rohkem riietele, jättes näod mõnevõrra tagaplaanile.

Düreri vase-ja puulõiked. Väga detailsed.
Rüütel, surm ja Saatan. Dürer, 1513, vaselõige

Viimane õhtusöök, Suur Passioon. Dürer 1510, puulõige

Melanhoolia. Dürer, 1514, vaselõige

Viimane õhtusöök. Väike passioon. Dürer, 1508-1509, puulõige

Giovanni Bellini

Sündinud umbes 1430. aastal Venezias, oli Itaalia maalikunstnik, Venezia kõrgrenessansi maalikoolkonna rajaja. Oli Venezia Bellinide kunstnikeperekonna kuulsaim liige. Tema kujunemist kunstnikuks mõjutas tugevalt ka õemees Andrea Mantegna.
1483. nimetati Bellini Venezia linna ametlikuks maalikunstnikuks.


Giovanni loomingu olulisemateks mõjutajateks olid Mantegna tööd ning Antonella da Messina poolt Venezia maalikunsti kohandatud Madalmaade kunsti elemendid. Bellini loomingus mängib olulist osa soe ja helendav valgus ning loomulik rahulik atmosfäär. Bellini lemmikteema oli Madonna lapsega. Viljeles veneetsiapärast kompositsiooni nn. püha keskustelu, millel istuvat madonnat ümbritsevad pühakud. Maalide taustaks oli tavaliselt idülliline maastik. Vähemal määral lõi ka portree ja olustikumaale.

Bellini autoportree. 1500
Bellini autoportree on võrreldes Perugino ja Düreriga mitte nii realistlik. Nägu vaatab vasakule nagu Perugino autoportreel. Toonid samamoodi tumedamad ja tuhmid.

Neitsi Maarja ja pühakud, Bellini, 1430–1516

Madonna lapsega. Bellini, 1480-1490.

Madonnat lapsega. Antud teos on maalitud aastatel 1480-1490. Rohkem on sarnasusi Düreri teose „Madonna lapsega“. Taustal paistab samuti kaunis maastik. Lähenemine on pehme ja rahulik, sarnaselt Peruginole.

Ristilöömine. Bellini, 1455–1460
Esiplaanil on väga kahvatu Kristus, kes on risti löödud. Allpool vasakul on Neitsi Maarja. Taustal on kaunis maastik, mis on üsna detailselt välja joonistatud.

Kokkuvõte. Sarnasused ja erinevused. 

Sarnasustena tooksin välja, et kõik kolm kunstnikku viljelesid religioosseid töid. Perugino tegi peale religioossete tööde ka palju portreesid. Nii Perugino, Bellini kui ka Düreri maalidel on taustal kaunis idülliline maastik. Bellini ja Perugino käekiri oli pehmem ja harmoonilisem, Düreril jõulisem. Dürer viljeles erinevalt Bellinist ja Peruginost ka puu- ja vaselõiget ning sarnaselt Peruginole on tuntud mitmed tema portreed. Bellini keskendus rohkem religioossele teemale ja portreesid lõi vähem. Bellini läbivaks teemaks oli Madonna lapsega. Kõigi kolme puhul on märgata, et tööd on detailsed ja neis kõigis on mingi läbiv sarnane joon, näiteks inimeste kehahoiak, see kuhu pilk on suunatud, pehmed värvid ja taust.

Kasutatud:

https://en.wikipedia.org/wiki/Pietro_Perugino
https://en.wikipedia.org/wiki/Albrecht_D%C3%BCrer
https://en.wikipedia.org/wiki/Giovanni_Bellini