Pietro
Perugino
Perugino
oli Itaalia renessansi maalikunstnik. Tema sünniaasta ei ole teada, kuid
arvatakse, et see võis jääda vahemikku 1446- 1452. Perugino suri 1523. aastal
Fontignanos katku.
Esimesed
õpipoisi aastad veetis Perugino Perugias. Oma kunstnikutee alguses elas ta
pikalt Firenzes, kus sai mõjutusi Pietro della Francescalt, eriti aga
Verrocchiolt.
Perugino
oli üks esimesi, kes harrastas õlimaali. Tema varaste tööde hulka kuulusid
mõned suured freskod, mis hävisid 1529-1530 Firenze piiramise ajal.
1486
lahkus Perugino Roomast ja töötas kuni 1499 aastani peamiselt Firenzes. Seda
aega loetakse tema õitsenguperioodiks. Siis valmis tema tavapärasest leebest
stiilist erinev jõuline Pietà maal.
Perugino
kuulus Umbria koolkonda. Tema piltidele on iseloomulik pehmus ja rahu,
lüüriline meeleolu, selge sümmeetriline ülesehitus ja joonistuse rütmilisus.
Viljeles peale õlimaali ka freskot ja tahvelmaali. Perugino maalidel on läbiv religioosne teema. Peale religioossete maalide on ta teinud ka palju portreesid.Autoportree, Perugino, 1497-1500. |
Annunciation of Fano. Perugino, u 1488-1490, õlimaal. |
The Virgin appearing to St. Bernard, Perugino, 1490-1494, õlimaal |
Tegevus toimub taaskord nelja kaare all ja taustal on näha maastik. Pilt on kompositsiooni poolest sümmeetriline ja harmooniline. Värvid on pehmed ja inimeste poosid on sujuvad ja rahulikud. Maalil kujutatakse Neitsi Maarja ilmumist St Bernardi juurde. Neitsi Maarjat ümbritsevad neli pühakut.
"Võtmete andmine Peetrusele".Perugino. u. 1481-1482, fresco. |
Kristus annab kuld- ja hõbevõtme põlvitavale Peetrusele. Kristust ja Peetrust ümbritsevad apostlid. Pildil on kasutatud perspektiivi. Taustal paistab taas maastik. Värvid on pehmed.
Pieta. Perugino, 1483-1493, õlimaal. |
Kujutatud
on renessansile iseloomulikku teemat- Madonna pühakutega kaarte all. Jeesuse
keha on horisontaalselt ja üsna pinges. Taga paistab Peruginole iseloomulik
maaliline maastik
Albrecht
Dürer
Albrecht
Dürer, sündinud 21. mai 1471, oli Saksa maalikunstnik ja graafik, renessasskunsti
suurmeister. Dürer suri 6.aprill 1528.
Albrecht Dürer on loonud õlimaale, joonistusi ja akvarelle. Tema loomingu tähtsaimaks osaks on graafika. Ta viljeles erinevalt Peruginost ja Bellinist puu- ja vaselõiget (näiteks vaselõige "Melanhoolia").
Tuntud on tema portreed (sealhulgas autoportreed).
Tema töid iseloomustab detailirohkus ja peenus. Ta kujutas jõuliselt ja
väljendusrikkalt kodumaa ja ajastu vastuolusid. Peaaegu kõigis tema töödes võib
märgata kahe pooluse – hea ja kurja, valguse ja pimeduse, mõistuse ja tumedate
jõudude võitlust. Kuulsad on tema puulõikeseeriad Kristuse kannatusloost („Suur passioon“ ja
„Väike passioon“) ning Johannese ilmutuse raamatustinspireeritud
vaselõiked „Rüütel, surm ja kurat“ ja „Melanhoolia“.
Maalidest "Neli apostlit" (Johannes, Peetrus, Markus, Paulus) 1526. aastal.
Düreri autoportree, 1500 |
Erinevalt Perugino ja Bellini autoportreedest on nägu
maalitud otsevaates. Toonid tumedad.
Madonna lapsega. Dürer, 1496-1499 |
Düreri stiil on jõulisem, kui Peruginol. Sarnaselt Peruginole
paistab ka Düreri maalil taustal idülliline loodus.
4 apostlit. Dürer, 1526 lõpetatud |
Näoilmed on realistlikud. Riided on väga detailselt välja joonistatud. Valgus langeks justkui rohkem riietele, jättes näod mõnevõrra tagaplaanile.
Düreri vase-ja puulõiked. Väga detailsed.
Rüütel, surm ja Saatan. Dürer, 1513, vaselõige |
Viimane õhtusöök, Suur Passioon. Dürer 1510, puulõige |
Melanhoolia. Dürer, 1514, vaselõige |
Viimane õhtusöök. Väike passioon. Dürer, 1508-1509, puulõige |
Giovanni
Bellini
Sündinud
umbes 1430. aastal Venezias, oli Itaalia maalikunstnik, Venezia kõrgrenessansi
maalikoolkonna rajaja. Oli Venezia Bellinide kunstnikeperekonna kuulsaim liige.
Tema kujunemist kunstnikuks mõjutas tugevalt ka õemees Andrea Mantegna.
1483.
nimetati Bellini Venezia linna ametlikuks maalikunstnikuks.
Giovanni
loomingu olulisemateks mõjutajateks olid Mantegna tööd ning Antonella da
Messina poolt Venezia maalikunsti kohandatud Madalmaade kunsti elemendid.
Bellini loomingus mängib olulist osa soe ja helendav valgus ning loomulik
rahulik atmosfäär. Bellini lemmikteema oli Madonna lapsega. Viljeles
veneetsiapärast kompositsiooni nn. püha keskustelu, millel istuvat madonnat
ümbritsevad pühakud. Maalide taustaks oli tavaliselt idülliline maastik.
Vähemal määral lõi ka portree ja olustikumaale.
Bellini autoportree. 1500 |
Bellini
autoportree on võrreldes Perugino ja Düreriga mitte nii realistlik. Nägu vaatab
vasakule nagu Perugino autoportreel. Toonid samamoodi tumedamad ja tuhmid.
Neitsi Maarja ja pühakud, Bellini, 1430–1516 |
Madonna lapsega. Bellini, 1480-1490. |
Madonnat lapsega. Antud teos on maalitud aastatel 1480-1490. Rohkem on sarnasusi Düreri teose „Madonna lapsega“. Taustal paistab samuti kaunis maastik. Lähenemine on pehme ja rahulik, sarnaselt Peruginole.
Ristilöömine. Bellini, 1455–1460 |
Esiplaanil on väga kahvatu Kristus, kes on risti löödud. Allpool vasakul on Neitsi Maarja. Taustal on kaunis maastik, mis on üsna detailselt välja joonistatud.
Kokkuvõte. Sarnasused ja erinevused.
Sarnasustena tooksin välja, et kõik kolm kunstnikku viljelesid religioosseid töid. Perugino tegi peale religioossete tööde ka palju portreesid. Nii Perugino, Bellini kui ka Düreri maalidel on taustal kaunis idülliline maastik. Bellini ja Perugino käekiri oli pehmem ja harmoonilisem, Düreril jõulisem. Dürer viljeles erinevalt Bellinist ja Peruginost ka puu- ja vaselõiget ning sarnaselt Peruginole on tuntud mitmed tema portreed. Bellini keskendus rohkem religioossele teemale ja portreesid lõi vähem. Bellini läbivaks teemaks oli Madonna lapsega. Kõigi kolme puhul on märgata, et tööd on detailsed ja neis kõigis on mingi läbiv sarnane joon, näiteks inimeste kehahoiak, see kuhu pilk on suunatud, pehmed värvid ja taust.
Kasutatud:
https://en.wikipedia.org/wiki/Pietro_Perugino
https://en.wikipedia.org/wiki/Albrecht_D%C3%BCrer
https://en.wikipedia.org/wiki/Giovanni_Bellini
Kasutatud:
https://en.wikipedia.org/wiki/Pietro_Perugino
https://en.wikipedia.org/wiki/Albrecht_D%C3%BCrer
https://en.wikipedia.org/wiki/Giovanni_Bellini
No comments:
Post a Comment