Kunst Kiviajal ja Varajases Ameerikas

Kunst Kiviajal

Vanem Kiviaeg ehk Paleoliitikum (20 000 – 10 000 e.m.a.)

Koopamaalid

Kasutati viit põhivärvi: kollane, punane, pruun, must ja valge.Värvi saadi ookrist (kollane ja punane), rauamaagist (violetne ja must) ja süsist (must). Valge on haruldasem, on kasutatud nt. Lascaux koopas. Need mineraalid tehti pulbriks ning saadud pulber segati loomarasvaga. Maalimiseks kasutati sõrmi, või loomakarvadest tehtud pintsleid.

Koopamaalidel ja madalreljeef skulptuuridel kujutati kõige enam loomi (piisonid, hirved, metshobused, karud jne), käekujutisi ja harvem inimesi. Esinesid esimesed kompositsiooni alged, liikumine, siseehitus, üksteise peale joonistamine/maalimine.(Põhjalikum info koopamaalidest- http://www.arthistoryarchive.com/arthistory/prehistoricart/)  

Lääne-Euroopast on paleoliitikumi koopamaale leitud põhiliselt Pürenee mäestikust. Maailmas on üldse u. 140-150 koopamaalide leiukohta. Chauvet-Pont-d’ Arc (Chauvet koopad), Lascaux ( Lascaux koopad- https://www.khanacademy.org/humanities/prehistoric-art/paleolithic-art/a/lascaux), Pech Merle ja Altamira sisaldavad parimaid näiteid koopamaalidest. Esimene teadaolev koopamaali leiukoht on Altamira koobas Püreneedes, 1879.a

1940.a leidsid koolilapsed suure koopamaalide leiukoha Lõuna-Prantsusmaal Lascaux`s.

Lascaux` leiukohta peeti tükk aega maailma suurimaks. Lascaux`s on kujutatud kõrvuti kütitavate loomadega ka väga primitiivselt inimest. Kummaline vastuolu ongi realistlike looma- ja algeliste inimesekujutiste (-tikuinimesed, püütud rohkem edasi anda liikumist) vahel.

1994.a avastati Kesk-Prantsusmaal Leoni läheduses uus tohutu suur esiaja koopamaalide leiukoht. See on praegu teadaolevaist suurim. Leiukoht nimetati ühe leidja auks (Jean) Chauvet` koopaks. Chauvet` koopas loeti kokku üle 300 maalingu. Nende vanus on üle 30 000 aasta. Lascaux` ja Altamira koopamaalingute vanus on u. 15 000 aastat. Pech Merle koopamaalide vanus on 25000 ja 15000 aastat.

Kujud

Periood vahemikus 30000 ja 20000 e.m.a on tuntud naisi kujutavate statuettide poolest. Naisi kujutati suurte rindade ja korpulentsetena. Kõige enam kujusid on leitud Venemaa aladelt(Voronez – Konstjonk), Moraaviast (Tšehhis), Rivierast (Mentone),mõned ka Saksamaalt ja Itaaliast ja La Madelein`i lähedalt kahe naise reljeefkujutised. Veel on leitud nt. mehekuju Brnost (h 43 cm), loomakujutistest Württembergi mammut, koiotipea Mehhikost (10000 ema.) ja Willendorfi Veenus (Vestonice)- Tehtud lubjakivist ja kaetud punase ookriga. 
(Willendorfi Veenusest rohkem siin- https://www.khanacademy.org/humanities/prehistoric-art/paleolithic-art/a/venus-of-willendorf)

Mesoliitikum

Mesoliitikum – keskmine kiviaeg, algas Põhja-Euroopas u. 10 000a eKr ja kestis kuni üleminekuni paiksele eluviisile ja põlluharimise-karjakasvatuse tekkimiseni (eri paigus erinevalt).   Kodustati loomi, hakati tegelema maa harimisega, jäädi paikseks, võeti kasutusele vibu, nooled, paat ja esimesed savist esemed. Asustus tihedam Vahemere piirkonnas.

Ilmusid maalid, kus kujutati maakaarte ja maastike, kodustatud loomi ja rohkem inimkujutisi.

Sitsiiliast leitud maalid, kus on kujutatud inimest liikumas (Adaura). Hispaaniast jahti ja võitlust kujutavaid stseene.

Mõnel maal peetakse mesoliitikumi lõpuks ka keraamika ilmumist. (Põhjalik info mesoliitikumi kohta: http://www.visual-arts-cork.com/prehistoric/mesolithic-art.htm)

Noorem kiviaeg ehk neoliitikum

 10 000/8000 – 4 000 e.m.a.

Paikne eluviis, maaharijad (2000 ema. maaharimine ja karjakasvatus), kunstis stiliseerimine, geomeetrilisus.

Põhilised kunstivormid olid:

Koopamaalid: 

Säilinud on koopamaalid Põhja-Aafrikast Sahara kõrbes Tassilis, mis on loodud 5-3 a. tuh e.m.a.

Tassili koopamaalid avastati 1930. aastate lõpus. 

Keraamika:

Vanimad savinõud pärinevad Jaapanist –7000 ema., Jarmost- 6ooo ema., Samarra keraamika (loomade,lindude kujutamine kaunistustes)-5000 ema.. Sümbolite kasutamine Tel Halat`ist pärit nõudel (Türgi)

Värvitud, geomeetriline muster, soerdesemed

Skulptuur:

Petroglüüfid – kaljukraaped, mida on täiendatud ka värviga. Lihtsustatud ja üldistatud kujundid. Ka inimest kujutati üldistatult.

Ehitised:

Euroopas nimetatakse neoliitilisi kiviehitisi megaliitarhitektuuriks mega = suur, lito = kivi - suurte kividega ehitamine

Vanimad Euroopa megaliitehitised asuvad Maltal (5. a. tuh eKr):

Templid (Ggantija, Hagar Qin, Mnajdra, Tarxien)

hauakambrid

Malta templitel on ristikheinalehekujuline põhiplaan

Mandri-Euroopasse jõuavad megaliitehitised 3-2. a. tuh eKr. Briti saarte ja Prantsusmaa megaliitehitistel on kolm peamist vormi:   kromlehh (Stonehenge), dolmen, menhir (Le Ferrassies`s Prantsusmaal).

Neoliitilised linnatüüpi ühiskonnad

Jeriko Jordaanias – 8000 ema. Savimajad, kivimüürid ümber linna h 3,5m, 9m h torn, hauakaunistused

Catal Hüyük Anatoolias – skulptuurid, seinamaalid, 6200 ema., obsidiaanpeeglid, ornamentika

Jarmo Iraagis

Kivimüürid, savimajad, hauakaunistused, skulptuuri ja maali fragmente, savinõud

Malta saare templid – Gozo saarel 3000 ema., vabalt seisev kivihoone, suurim Ggantijas 3,5 m l, h 15m. liivakivist, kaunistatud. 
Põhjalik info Neoliitikumi kohta- http://www.visual-arts-cork.com/prehistoric/neolithic-art.htm)

Kunst Varajases Ameerikas

Kesk-Ameerika:

Olmeegid   ( 1200 ema- 600maj)

Kivist altarid, steelid, sarkofaagid, skulptuurid. Nn Olmeegi pead - kümneid tonne kaaluvad ümarad basaldist pead negroidsete näojoontega. Suured pead (h 3,5m) –16 olmeekide rituaalses keskuses. Poolümarad otsaesisele ulatuvad kübarad, paksud põsed, lamedad ninad, paksud huuled, mis võivad olla valitseja suguvõsa etnilised tunnused. Tseremoniaalala serval nägudega väljapoole. 

(Rohkem Olmeegi maskidest- https://www.khanacademy.org/humanities/art-americas/early-cultures/olmec/a/olmec-stone-mask)

Põhiline ja läbiv motiiv – jaaguar. Väärtuseks jadeiit – laste kujud jaaguari koonuga. 

(Näiteid olmeegi kujudest- https://www.khanacademy.org/humanities/art-americas/early-cultures/olmec/a/olmec-figurine)

Sapoteegi kultuur (5 saj ema. -14. saj. maj).

Sapoteegi kultuuri iseloomustab keerukus arhitektuuris, kunstis ja kirjas.

Danzantes’i tempel: seinu kaunistavad reljeefsed figuurid ning tekstid. Palju on leitud ka keraamikat ja skulptuure, mis tehtud hallist savist.

(Pilte Danzantes’i templist - http://www.ancient.eu/Zapotec_Civilization/)

Tolteegid (700 – 1000 maj.) Valitseja „Sulismadu“rajas hilisema maiade Uue riigi kultuuri Yucatani poolsaarel. Tolteekidel oli sõdalaste kultuur.  Tolteekide mõjul tekkis inimeste ohverdamine. Arhitektuuris laenasid palju Tiahuanaco’telt. Tolteekide püramiidid ja paleed olid kaunistatud värviliste reljeefsete skulptuuride ja sammastega. 

(Rohkem tolteekide arhitektuurist- http://latinamericanhistory.about.com/od/The-Toltec-Civilization/fl/Toltec-Art-Sculpture-and-Architecture.htm)

Kõige paremini säilinud skulptuurid:

Atalantes-suur  kivist inimese kuju (Pilt: http://www.artehistoria.com/v2/obras/10301.htm) 

Chac Mool- lamav mehe kuju, kasutati ohverdustel

(Pilt- http://latinamericanhistory.about.com/od/ancientlatinamerica/fl/Chac-Mool.htm)

Relief and Friezes- kõige tuntum Coatepantli (Pilt- http://www.latinamericanstudies.org/tula-coatepantli.htm)

Asteegid (1350 – 1521 pmaj  konkista 1521 – 1535) – kesk-ameerika tähtsaim kultuur. Tugevalt hierarhiline riik. Inimohvrid jumalustele. Kõrgelt arenenud filosoofia, astronoomia, kirjandus (misteekide kirjasüsteem).

Asteekide rändhõim seadis end sisse Mexico orgu Texcoco järve soises ümbruses ning pani aluse Tenochtitlani linnale. 

Asteekidel oli viis tähtsamat jumalat: 
Quetsalcoatl sulismadu, viljakusjumal, kes võis moonduda ka tuule- ja eluhinguse jumalaks Eheatliks; Tezkatlipoca; Tlaloc; Chalchihuitlicue ja Huitzilopochtli.

(Sissejuhatus asteekide kultuurile- https://www.khanacademy.org/humanities/art-americas/early-cultures/aztec-mexica/a/aztec-mexica-an-introduction)

Kunst ja skulptuurid:

Coatlicue (Pilt: https://www.khanacademy.org/humanities/art-americas/early-cultures/aztec-mexica/a/coatlicue)

Templo Mayor, Coyolxauhqui Kivi- (Pilt: https://www.khanacademy.org/humanities/art-americas/early-cultures/aztec-mexica/a/templo-mayor-at-tenochtitlan-the-coyolxauhqui-stone-and-an-olmec-mask)

Tezcatlipoca mask- (Pilt: https://www.khanacademy.org/humanities/art-americas/early-cultures/aztec-mexica/a/mosaic-mask-of-tezcatlipoca)

Chalchiuhtlicue kuju- (Pilt: https://www.khanacademy.org/humanities/art-americas/early-cultures/aztec-mexica/a/stone-kneeling-figure-of-chalchiuhtlicue)

Kahe peaga madu:(Pilt: https://www.khanacademy.org/humanities/art-americas/early-cultures/aztec-mexica/a/double-headed-serpent)

Mask- (Pilt: https://www.khanacademy.org/humanities/art-americas/early-cultures/aztec-mexica/a/serpent-mask-of-quetzalcoatl-or-tlaloc)

Ohverdus nuga- (Pilt: https://www.khanacademy.org/humanities/art-americas/early-cultures/aztec-mexica/a/sacrificial-knife-with-mosaic-handle-and-chalcedony-blade)

Maiad (~3.saj ema – 16.saj maj). Teine tähtsam kultuur kesk-ameerikas. Vana riigi käsitöö , arhitektuur, astronoomia kõrgel tasemel. Matemaatika, astronoomia. Hieroglüüfkiri ja voldikraamatud. Tunti lubimörti ja nn pseudovõlvi. Väärismetallid, vask ja pronks.

jne

Mehhiko = Sumeri tsikuraadid, Peruu skulptuurid = Shangi dünastia pronksreljeefid.

Maiade skulptuurid ja reljeefid: (Pildid: https://www.khanacademy.org/humanities/art-americas/early-cultures/maya/a/classic-maya-portrait-stelae)

The Yaxchilán Lintels- (Pilt: https://www.khanacademy.org/humanities/art-americas/early-cultures/maya/a/maya-the-yaxchiln-lintels)

Fentoni vaas- (Pilt: https://www.khanacademy.org/humanities/art-americas/early-cultures/maya/a/maya-the-fenton-vase)

Reljeef Jade plaque of a Maya king- (Pilt: https://www.khanacademy.org/humanities/art-americas/early-cultures/maya/a/jade-plaque-of-a-maya-king)

Lõuna-Ameerika:

Chavini kultuur ( ~1100 - 100 ema). Põhja-Peruu Andides tekkinud vanim kõrgkultuur. Siit said alguse Peruu kuulsad keraamika stiilid. Metallitöödest: kuum – ja külmtöödeldud kuld, hõbe, vask.

Keraamika on õhukeste seintega, tihti värvitud mustaks või punaseks.

(Näiteid skluptuurist: http://www.ancient.eu/Chavin_Civilization/)

Paracase kultuur ( ~700 ema.-100 maj). Hästi on säilinud väga värvikad tekstiilid (ilmselt on see korduvate mustritega dekoor piltkiri. Mitmevärviline keraamika.

Peruu lõunaosas asuvate geoglüüfide lähistel asuvatel rituaalküngastel tehtud väljakaevamised viitavad, et Paracase kultuur lõi lihtsamaid maajooniseid sajandeid enne Nazca kultuuri. Avastuse teinud arheoloogide rühm oletab, et jooniste rajamise taga oli vajadus rändureid pööripäevadel toimuvate laatade ja suurpidustuste suunas juhatada.

Nazca kultuur ( 100 – 700 maj). Gigantsete mõõtmetega kõrbejoonised. Palpa ja Ingeni jõe vahel Lõuna-Peruus jooned (loomad). Kivid maast ära korjatud. See on maailma suurim kunstiteos, joonistega kaetud sadu ruutkilomeetreid suur ala. Nagu tempel. Keraamika mitmevärviine, skulpturaalne – peetakse Kolumbuse eelse Ameerika kauneimaks. 
(Pilte Nazca kõrbejoonistest: http://www.crystalinks.com/nazca.html)

Mochica (Moche) kultuur ( 300 – 800 maj). Päikesepüramiidid . Terrakota (näit.mehe pea kujulised anumad), värvid punane, must, valge - see skulptuurne keraamika kõige silmapaistvam muistses Ameerikas. Linnukujulised kuldanumad. (Skulptuurne keraamika näited: http://www.britannica.com/topic/Moche/images-videos/Mask-of-copper-and-gold-alloy-with-eyes-of-shell/75039)

Tiahuanaco ( 50 ema. - 1100 maj). Pronksist esemed kõrge kvaliteediga. Keraamika. Trükitud tihedad ja paksud villased kangad. (Monoliidid ja templid: http://www.ancient-wisdom.com/Boliviatiahuanaco.htm)

Chimù kultuur (11.saj – 15.saj maj) - Mochica kultuuri järgija. Peruu kullast maskid, anumad, ehted. Vana Ameerika kõige arenenum vase- ja pronksitöötlus. Geomeetrilisuseni stiliseeritud loomafiguuridega ja sakiliste ornamentidega kangad. 

(Näiteid: http://www.ancient.eu/Chimu_Civilization/)

Inkad ( 13.saj.-1532) Varased Inka kultuurid 1000-1438, Inka riik 1438 – 1532 (Konkista 1532-1542)Kuulus astanguline kaljulinn Machu Pichu. Chequitanta – Kesk-Peruus – templi jäänused (kiviseinad ) 2000-1800 ema. Vanim Ameerikas Kõrgelt oli ka arenenud tekstiilikunst ja metallurgia (kulla ja vase töötlemine). Inkad oskasid suurepäraselt töödelda metalle - kulda, hõbedat, vaske, tina ja nende sulameid. Metalle mitte ainult ei valtsitud, vaid tunti ka valu ja stantsimist vormi järgi. 

Metalle kasutati põhiliselt relavade tootmiseks (vask, pronks) ja ehete, kujude, templikaunistuste (hõbe, kuld, elektron) valmistamiseks.Inkade arhitektuur on valdavalt monumentaalne, hästi planeeritud ja põhiplaanilt lihtne. Hoone väliskujundusele pöörasid nad vähem rõhku kui sisekujundusele. Väliselt olid hooned lihtsad, kuid oma monumentaalsuses mõjuvad. See-eest sisekujunduses olid paljud hooned lausa hiilgavad - kivist, hõbedast, kullsat, pronksist ja puidust kujud ja reljeefid, korrapärane ruumipaigutus jne.Kujutavate kunstnike stiil on küllaltki realistlik (eriti antropomorfsete anumate ja surimaskide puhul), samas esineb ka täiesti fantastilisi kujundeid (mõned skulptuurid, vaasimaalid) ja sammuti segu reaalsusest ja fantaasiast, mis on nii tihedalt läbi põimunud üksteisest, et on võimatu aru saada, kus lõpeb üks ja algab teine. 

(Rohkem inkade kunstist: http://www.ancient.eu/Inca_Civilization/)

Põhja-Ameerika

500 ema. - 500 maj. Põhja-Ameerika maokujuline küngas Ohios – Suur Madu (Great Serpent Mound) – 5,5 m lai, 365m pikk. Arvatavasti kasutati tseremooniate läbiviimiseks.

https://www.khanacademy.org/humanities/art-americas/early-cultures/moundbuilders/a/fort-ancient-culture-great-serpent-mound

https://www.ohiohistory.org/visit/museum-and-site-locator/serpent-mound

Küngaste juurest on leitud ka mõned kaunistatud vaasid ja potid. Neil on kujutatud erinevaid figuure nt. linde. Leitud on ka saarma kujuline piip.

(Rohkem küngastest: https://www.khanacademy.org/humanities/art-americas/early-cultures/moundbuilders/a/ohio-hopewell-culture)