Barokk ja rokokoo

HISPAANIA ARHITEKTUUR

Plaatide stiil (platereskne)-selle puhul teostatakse ornamentaalsed osad erinevalt kujundatud kiviplaatide üksteise peale ja kõrvale asetamisega; nendest moodustatakse kapiteelid, friisid, pinnadekoratsioon, mõnikord isegi terve fassaad. Stiili loomisel etendas suurt osa ALONSO CANO (1601-1667)- maalija, skulptor, arhitekt. Nt GRANADA katedraali fassaad.

Tšurrigerism- looja arhitekt ja joonistaja JOSE CHURRIGUERA (u 1650-1723)-ürghispaanialik, elurõõmus, stiilitu kaunistusind. Konstruktsiooni suhtes ollakse ükskõikne. Toed ja talad on vaid  raamistik ülevoolavalt ja rikkalikult kuhjatud ornamentidele; kõverad ja väänlevad vormid, uhked skulptuuridetailid. Tšurregerismi ilmneb veel nt PEDRO RIBERA 1722a ehitatud HOSPICIO PROVINCIALI portaalis Madridis; Ja vendade TOMÉde poolt teostatud Toledo katedraali altaris

LEONARDO DA FIGUEROA plaanide järgi ehitatud San Telmo lossis Sevillas jt. Selle tipp on 1727-1764 tekkinud käärkamber Kartuuside kiriku juures Granadas, mille loojad on FRANCISCO MANUEL VASQUES ja LUIS DE AREVALO. Kõik pinnad, toed ja simsid on siin üleni kaetud väänlevate kujunditega, india ja vanamehhiko mõju.

SKULPTUUR

Erinevalt teistest Euroopa maadest pääseb uuesti valitsema vana rahvuslik värvitud puuplastika tehnika, saavutades kunstilise täiuslikkuse. – suur loomutruudus, naturalism, usulise härduse toonitamine—kujude silmad kristallist, pisarad klaaspärlitest, mõnikord pannakse kujudele riided selga.

Põhja Hispaania koolkonna keskuseks oli VALLADOLID. Koolkonna juht- GREGORIO FERNANDEZ (1566-1649)- oma töödes taotleb maalilisust ja realismi. Tuntud töö- Kristuse ristimist kujutav reljeef Valladolidi muuseumis.

Lõuna- Hispaanias e Sevilla koolkonnas- JUAN MARTINES MONTANES- kuulsad on tema Maarja figuurid ja sügavalt liigutavad kannatava Kristuse, märtrite ja munkade kujud. Pildil „Saint John the Baptist“

Samasugune pateetiline laad valitses porutgali plastikas, lokaalset koloriiti lisab värvitud kahhelplaatide kasutamine ülidekoreeritud interjöörides ja hoonete välisfassaadidel. Nt. COIMBRA  ülikooli raamatukogu ja KUNINGALOSS Mafras Lissaboni lähedal, samuti PRACA DE COMMERCIO ansambel Lissabonis.

MAALIKUNST

Peamiselt viljeleti kirikupilti ja portreed.

Hispaania maalikunsti suuruseajastu teerajaja oli Domenikos Theotokopulos e. EL GRECO (1541-1614) pärit Kreeta saarelt. Geniaalse tormilise temperamendiga on ta oma töödes ühte sulatanud hilisbütsantsi ikoonimaali traditsioonid, tol ajal üldiselt valitseva maneristliku vormikäsitluse ja veneetsia kolorismi; nii lõi ta äärmiselt ilmeka vormikõne, millel on väga palju ühist moodsa ekspressionismiga. Nt. „Kristuse lahtiriietamine“ (El Espolio) a 1579, säilib Toledo katedraalis. A 1588“ Krahv Orgazi haudapanek“ Santo Tome kirikus Toledos; 1590 a. „Kristuse ülestõusmine“; üks mütoloogiline maal- „Laokoon poegadega“; 1614 maastikumaal- „Toledo äikeses“

          

VELAZQUEZ (1599-1660) sünd. Sevillas. Stiil- kõige otsekohesem ja võltsimatum loomutruudus ja  naturalism. Iseloomulikud bodegone maalid, kus rahvatüübid esinevad kõrvuti puuvilja, lillede ja toiduainetega. Maalinud kuninga, tema perek. liikmete ja peaministri portreesid. 1629 mütoloogiline pilt „ Joodikud“

1629-1631 veedab Itaalias, toimub muutus maalimisviisis. Loobub üksikvorme teravalt modelleerivast laadist ja pöördub puhtmaalilise käsitlusviisi poole,mis tunneb ainult pinda ja hülgab detailse sisejoonistuse ning kõik viimase võimaluseni lihtsustab ja üksikasjad kokku sulatab. Nt „Vulcanose sepikojas“; hertsog Olivarese ja noore printsi Baltasar Carlose ratsaportreed (1632-1634); 1634-1635 ajalooline maal „Breda alistamine“

1650 üks parematest töödest paavst Innocentius X portree. Suurimad meistriteosed „ Õuedaamid“ 1656 a.; „Ketrajad“ 1657 a.

BARTOLOME ESTEBAN MURILLO (1618-1682)

Maalis pilte sevilla rahva ja tänavaelust ja tema usulistes maalides leidub samuti otse elust tabatud jooni. Zanripiltidest on tuntud maalid, mis kujutavad uulitsapoisse nt 1646 a. „Melonisööjad“. Suur hulk maale on pühendatud maarja ülistamisele. Eriti arvukad on Maarja eostust kujutavad maalid nt. 1678 a. „Maarja kuusirbil“

         

Peale Murillot algab Hispaania maalikunstis langus. Ainukese üllatava erandina esineb 18 saj teisel poolel GOYA (1769-1771) sünd. Itaalias. Armastus loomutruuduse vastu.

Goya noorpõlve töödes on meeldivamad kartongid gobeläänide jaoks mitmesugusete zanristseenidega.—jõuline romantik ja realist, terava, elulise ja halastamatu karakteristika meister ja satiirik, ületamatu fantastilise, õudsete ja visionaarsete elamuste kujutaja, oma julge maalitehnikaga ja valguse ning varju võrratu maalijana impressionismi eelkäija.

Looming mitmekesine- freskod kirikutes, altarimaalid, zanripildid, portreed, maalid tolle aja poliitiliste sündmuste ainetel jne.

Nt. 1800 a Carlos IV perekonnaportree, 1814 a „ Võitlus Puerta Del Solil 2. mail 1808“; „Ülestõusnute mahalaskmine“; „Hullumaja“ „Alasti Maja“, „Riietatud Maja“, Maria Luisa portree.

  

Kolmas periood. Tehnika geniaalne lihtsustamine, heleda- tumeda suurepärane väljakujundamine, fantaasialend, teravalt toonitatud sünge meeleolu. „Maipuu“; „Sepad“; „Jalutavad daamid“. Tahvelmaalid. „Koloss“ e „ Inimest õgiv koletis“.

 Goya on geniaalne nii maali kui graafika alal. 1794-1799 esimene kuulus seeria „Kapriisid“; „Sõjakoledused“